• OMX Baltic−0,41%260,93
  • OMX Riga−0,72%885,98
  • OMX Tallinn−0,07%1 684,45
  • OMX Vilnius0,22%1 004,61
  • S&P 5000,25%5 732,93
  • DOW 300,2%42 208,22
  • Nasdaq 0,56%18 074,52
  • FTSE 1000,28%8 282,76
  • Nikkei 2250,57%37 940,59
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,72
  • OMX Baltic−0,41%260,93
  • OMX Riga−0,72%885,98
  • OMX Tallinn−0,07%1 684,45
  • OMX Vilnius0,22%1 004,61
  • S&P 5000,25%5 732,93
  • DOW 300,2%42 208,22
  • Nasdaq 0,56%18 074,52
  • FTSE 1000,28%8 282,76
  • Nikkei 2250,57%37 940,59
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,72
  • 15.06.15, 09:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maksuparadiisile lootval investoril oht kõrvetada saada

Investorid, kes loodavad maksuparadiisidele, võivad kahekordselt kõrvetada saada, rääkis intervjuus Äripäevale SEB privaatpanganduse strateeg Jörgen Grönlund.
SEB privaatpanganduse strateeg ja maksuekspert Jörgen Grönlund
  • SEB privaatpanganduse strateeg ja maksuekspert Jörgen Grönlund Foto: Andras Kralla, Äripäev
SEB privaatpanganduse strateeg Jörgen Grönlund on maksuküsimustele spetsialiseerunud ning ta ütles Äripäevale, et Euroopast leiab riike, kus on madal maksurežiim ning Eesti maksusüsteemi üle ei ole põhjust nuriseda.
Kuidas investeerida nii, et maksud ei sööks ära suurt osa kasumist?
See sõltub kindlasti maksuresidentsusest ja sellest, kuidas investeerida. Erinevad investeerimismeetmed töötavad riigiti erinevalt. Näiteks Rootsis saab teha maksude mõistes efektiivseimalt investeeringuid  ühte teatud varaklassi, Prantsusmaal aga sootuks teise varaklassi. Eestis võivad olla aga hoopis kolmandat sorti võimalused. Seetõttu ei saa konkreetselt öelda, et investeeringuteks saab kasutada konkreetset struktuuri, sest erinevaid struktuure mõõdetakse erinevate jurisdiktsioonide seadustega. Alustada tuleks sellest, millise riigi kodanik sa oled ja vaatama, mis on nii kodu- kui välismaal hea ja mis mitte.
Oleme aastaid töötanud keeruliste maksustruktuuride ja ettevõtetega, mis asuvad näiteks Küprosel või Maltal ning isegi sellistega, mis asuvad Mani saarel ja mujal maksuparadiisides. Kuid minu kogemus näitab, et need struktuurid pole täna enam kaugeltki nii tõhusad kui varem.
Täna ei otsi inimesed enam vastuolulisi optimeerimislahendusi ega madalaimaid makse, vaid pigem mõistlikke lahendusi. Eestlased ei pruugi ehk sellest ise hästi aru saada, aga siin on üsna hea maksusüsteem: see pole eriti keeruline ning Eesti ettevõtteid koheldakse maksusoodsalt. Eestis elades poleks seetõttu vaja otsida keerulisi struktuure mujalt.
Eestlasi on raske investeerima meelitada. Kas üheks lahenduseks võiks olla tulumaksu kaotamine investeerimisest saadavalt tulult?
See oleks väga julge ja ebatavaline samm. Kuid eelkõige on see poliitiline küsimus. Võib eeldada, et kui maksud on madalad, saab rohkem investeeringuid. Samas, kui investeeringud oleks maksuvabad, siis tuleks maksutulu mujalt leida.
Kui ühte tegevust majanduses ei maksustata, tuleb mõnda teist sedavõrd rohkem maksustada. See võib anda ebameeldivaid tulemusi. Investeerimistegevuse maksuvabastus on seetõttu pigem soovunelm. Usun, et pole vaja kehtestada nullmaksu selleks, et inimesed hakkaksid investeerima. Samas ei peaks investeerimist ka liiga suurelt maksustama. On riike, kus investeerimistegevus on väga kõrgelt maksustatud ja see ei meelita investeerima.  
On olemas maksuparadiisid, aga investorite enamik neid siiski ei kasuta. Miks?
Tänased maksuparadiisid enam ei toimi. Suurema osa riikide seadused toimivad nii, et kui investeerid läbi maksuparadiisi, siis maksustatakse sind kõrgelt koduriigis. Seetõttu tuleb vaadata, kuidas sind koduriigis maksustatakse. Võib-olla mõnes riigis on kasutusel maksuparadiisi struktuurid, kuid enamasti  läheb nende kasutamine lõppkokkuvõttes kulukaks.
Mis on maksude mõttes parimad varaklassid, kuhu tänapäeval investeerida?
See sõltub suurel määral sellest, kus sa oma makse maksad. Maksumäärad on riigiti erinevad. Mõnel puhul on soodne investeerida kinnisvarasse, mõnel puhul mõnda teise varaklassi. Ühte konkreetset näidet on seetõttu keeruline tuua.
Kus on madalaim tulumaks Euroopas?
See sõltub. Mitmes riigis on erinevad maksurežiimid. Näiteks kui oled rikas ja kolid Portugali, siis esimesed kümme aastat võid sa olla mittealaline elanik ja seetõttu ei maksa sa Portugalis tulumaksu tulult, mis pole Portugaliga seotud. Nendel erisüsteemidel on konkreetsed maksu- ja majanduspoliitilised eesmärgid ning seda, kas, kes ja kuidas selliseks soodustuseks kvalifitseerub, tuleb tõsisemate otsuste langetamise eel väga põhjalikult uurida.
Kuid üldiselt on üsna edukas Rootsi maksusüsteem, kus on mitmeid standardmakse investeeringutele, näiteks investeeringute hoiukonto, mille puhul ei maksta makse saadud intressilt, dividendilt ega muult tulult. Tuleb maksta ainult ühetaolist maksu investeerimiskonto mahuliselt jäägilt. Maksumäära määrab ära valitsuse laenamiskulude lagi. Näiteks sel aastal, kus laenuintressid on ülimalt madalad, on rootslaste maksumäär 0,27% ja seda vaatamata sellele, palju nad tulu teenisid. 0,27% on madal, väga madal.
Mida peaks maksudest teadma investor, kes investeerib välismaa aktsiaturgudel?
Investeerimistegevusest saadavat tulu maksustatakse ainult riigis, mille resident oled ja sellega probleeme ei teki. Probleemid võivad tekkida dividendide maksustamisega. Näiteks elad Eestis ja omad niisuguste USA ettevõtete aktsiaid, kes maksavad dividendi. Siis võid näha, et USA pool peab dividendilt kinni maksud. Selle vastu suurt teha pole. Võib otsida võimalusi riikidest, kus dividendidele kehtivad madalamad maksumäärad, kuid tihti ei pruugi taoliste struktuuride otsimine ja nendele  kulutamine ära tasuda, kuna tulumaks dividendidelt pole väga kõrge.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.09.24, 13:51
Sileni vaikuseruumid liiguvad taastuvenergia abil nullheite suunas
Unikaalseid vaikuseruume tootev Silen kasutab nüüdsest vaid taastuvenergiat, kuna ettevõtte kestlikumaks muutmine annab eksporditurgudel märgatava konkurentsieelise.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele